Maasoojuspumba valimine

Soovitused ja nõuded maasoojuspumba valimisel

Maasoojuspump sobib nii küttesüsteemi renoveerimiseks kui ka uusehitistele paigaldamiseks. Vajaliku energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna olemasolu, ca 600 m². Rusikareegel ütleb, et:

• 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit
• 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6m² vaba maapinda

Maasoojuspumba kasumlikkus sõltub maja mõjutavatest faktoritest ja tingimustest. Maksimaalne kasumlikkus on tagatud, kui:

• majal on suurem küttevajadus. Ãœldiselt tõuseb maasoojuspumba kasumlikkus suurema kütmisvajaduse korral. See tähendab, et suuremate majade puhul on maasoojuspumba tasuvusaeg lühem.
• kasutatakse vesiküttesüsteeme (radiaator- ja põrandaküttesüsteem). Enamus radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril (peale/tagasivoolutemperatuur 55–45 ºC). Ãœldiselt on soojuspumba soojustegur seda suurem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur. Seega sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, millel on kasutusel põrandaküte (peale/tagasivoolutemperatuur 40-35 ºC)  või küttekalorifeerid (peale/tagasivoolutemperatuur 55-35 ºC).

Maasoojuspumba valikul (dimensioneerimisel) on äärmiselt oluline lähtuda konkreetset maja mõjutavatest faktoritest. Seepärast on tähtis küsida soojuspumba paigaldajalt olemasoleva süsteemi hinnangut ja lähtuvalt sellest sobivaima lahenduse pakkumist.

Isegi vaid otsese elektriküttega majade puhul on soojuspumbasüsteemile üleminek kasumlik. See eeldab küll vesiküttesüsteemi paigaldamist, mis suurendab oluliselt kulutusi ja tasuvusaega. Kuid samas annab vastutasuks parema sisekliima ja paindlikuma süsteemi. Kindlasti tuleb optimaalseima lahenduse leidmiseks võrrelda erinevaid soojuspumbasüsteeme.

Maasoojuspumba paigaldamine

Maasoojuspumba paigaldamine jaguneb mitmesse etappi. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega üks kuni kolm tööpäeva. Siis paigaldatakse soojuspump. Järgmisel etapil ühendatakse soojuspump maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse kollektor ja küttesüsteem vedelikuga. Kõige lõpuks tehakse elektrilised ühendused ja seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd. Soojuspumba ja maakollektori paigaldamine ja seadistamine võtab tavaliselt aega 3 – 5 tööpäeva.

Olulised nõuded maakollektori paigaldamisel:

• Maakollektori torustiku paigaldamiseks peab olema tehtud tööjoonis. See tagab hiljem vajaliku teabe torustiku paiknemise kohta maapinnas.
• Maakollektorina on soovitav kasutada plastiktoru PEM 40x2,4
• Kollektori torustik paigaldatakse 1 m sügavusele ning torude vahekaugus peab olema vähemalt 1 m .
• Ãœhe kontuuri pikkus on maksimaalselt 400 m . Rohkem kui ühe kontuuri kasutamisel tuleb paigaldada vooluhulkasid reguleerivad ventiilid.
• Kui torude kaugus üksteisest või teistest objektidest on väiksem kui 1 m, siis tuleb nad isoleerida kummiisolatsiooniga (seinapaksusega 13mm) ja ümbritseda kõva koorikuga.
• Maakollektori torude omavaheliseks ühendamiseks peab kasutama keevismuhvi , mitte keermesmuhvi.
• Läbiviigud ehituskonstruktsioonidest (majja sisenevad torud) peavad olema isoleeritud.

Maakollektori paigaldamiseks on nõutav piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maakollektori torustikku ei ole soovitav paigaldada kõva kattega teede, platside ja terrasside alla.

Maasoojuspumbasüsteemi maksumus

Maasoojuspumbasüsteemi paigalduse maksumus sõltub paljudest erinevatest faktoritest. Seepärast on oluline võtta pakkumised mitmetelt firmadelt ning võrrelda hinnapakkumisi. Odav hind ei tohiks kindlasti olla valiku tegemisel põhikriteeriumiks. Odavus tuleneb alati millestki, nt reeglina kvaliteedi, säästu või mugavuse arvelt. Kindlasti peab täpselt järele uurima, mis pakutud hinnas sisaldub. Eriti soovitame võrrelda erinevate firmade poolt pakutavate soojuspumbasüsteemide tasuvusaega, tarbevee tootmise olemasolu ja ventilatsioonilahendust. Otsustamisel tuleb kindlasti võrrelda soojuspumba võimsust, maakollektori pikkust, sooja tarbevee boileri suurust, soojuspumba poolt toodetava soojusenergia hulka ja ekspluatatsioonikulu.