Õhk-õhk-soojuspumbad

Õhk-õhk-soojuspumpa nimetatakse lühemalt ka lihtsalt õhksoojuspumbaks või õhusoojuspumbaks. Õhk-õhk-soojuspump ammutab vajaliku soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi ruumis ringlevale õhule. Antud tüüpi soojuspumbad sobivad hästi enamikele väiksematele hoonetele (kuni 100 m²). Eriti sobiv on õhk-õhk-soojuspumbalahendus ühepereelamutele, väiksematele poodidele, kontoritele, garaažidele jne.

 

Õhk-õhk-soojuspumpa saab kasutada ka õhku jahutava seadmena ehk õhukonditsioneerina. Õhk-õhk-soojuspumbaga väheneb kütmiseks vajalik elektrienergiakulu kuni 50%. Tänu odavaimale soetamis- ja püsikulule on õhk-õhk-soojuspumbad tänapäeval kõige rohkem levinud soojuspumbad. Nende paigaldamine on ka kõige väiksema ehitusmahuga ning on teostatav ühe tööpäevaga.

Eeldab avatud planeeringut

Õhk-õhk-soojuspumba soetamisel on tähtis, et köetavad ruumid oleksid avatud planeeringuga. Siis pääseb soojuspumba sisemoodulist tulev soe õhk takistusteta kõigisse ruumidesse. Teadmiseks, et temperatuur langeb igas soojuspumba sisemoodulist eemal olevas ruumis umbes kraadi võrra. Sisemoodul peab olema paigaldatud nii, et õhuringlus ruumides oleks optimaalseim.

Paigaldamisel tuleks lähtuda järgmistest soovitustest ja põhimõtetest:

• soojuse levimiseks peavad uksed olema avatud
• mida avatuma planeeringuga on hoone, seda kasulikum on kasutada õhusoojuspumpa
• soojus liigub alumiselt korruselt ülemisele küllaltki efektiivselt, ülemiselt alumisele soojus aga ei liigu
• soojuse levimine hoones sõltub väga suurel määral hoone soojustusest, mida parem on soojustus, seda ühtlasem temperatuur saavutatakse
• kui soojendamisel liigub soojus hoones pea igasse tuppa, siis jahutamisel jahe õhk teistesse ruumidesse ei liigu
• kui suvist jahutamist vajatakse ka II korrusel, on vajalik paigaldada seade, millel on 1 välisosa ja 2 või isegi enam siseseadet või 2 ja enam eraldi seadet
• kui hoone pindala ületab 130m², on mõistlik kaaluda kahe siseseadmega mudeli paigaldamist

Õhk-õhk-soojuspumpadega ei saa toota sooja tarbevett. Puuduseks on veel, et õhk-õhk soojuspumba töö efektiivsus sõltub otseselt välistemperatuurist ja talviste külmade ajaks on vajalik lisakütteallika olemasolu . Välistemperatuurini -10°C töötab enamus mudeleid efektiivselt. Välistemperatuuril -15°C ja osadel mudelitel isegi -20°C on märgitud soojatoodang veel kaks korda suurem kui kulutatud elektrienergia. Siiski kulub madalatel temperatuuridel lisaenergiat välisseadme karteri soojendamisele ja sulatusprotsessidele, mis alandavad seadme efektiivsust. Kindlasti tuleb õhk-õhk soojuspumba valikul arvestada ka seadme (nii sise- kui välisosa) mürataset.

Inverterkompressor

Õhk-õhk-soojuspumba soetamisel tuleks eelistada inverterkompressoriga soojuspumpasid. Inverterkompressor tagab tänu muutuvale kiirusele efektiivselt ja sujuvalt ühtlase ja mugava temperatuuri. Turult võib siiski leida veel ON-OFF tüüpi õhksoojuspumpasid, mis töötavad kogu aeg täisvõimsusel ning seetõttu toimub soovitud temperatuuri saavutamiseks palju sisse-välja lülitusi. Seda tüüpi õhksoojuspumbad kütavad ruume ebaühtlaselt – ruum on kord külm, siis jälle liiga soe. Seega on inventer kompressoriga varustatud õhksoojuspumbad efektiivsemad ja vähem energiakulukad kui ON-OF tüüpi kompressoriga varustatud õhksoojuspumbad.



Dimensioneerimine

Õhksoojuspumba valimisel tuleb kindlasti vältida nii üle- kui aladimensioneerimist. Üledimensioneerimisel ehk liiga võimsa seadme puhul hakkab väikestel küttekoormustel, kui küttevajadus on väike soojuspump tihti sisse-välja lülituma. Rohketele sisselülitustele kuluv energia muudab seadme tasuvusaja liiga pikaks ja esialgselt kallima investeeringu mõttetuks. Mõõdukas üledimensioneerimine on lubatud.

Aladimensioneerimisel ehk liiga madala võimsusega soojuspumba korral ei suudeta tagada piisavat küttevõimsust ja pump töötab liigselt suurel koormusel. Sellisel juhul on kogemus näidanud, et veidi võimsama seadme kasutamise korral oleks olnud võimalik rohkem raha säästa. Väiksema võimsusega pumpade puhul on muidugi võimalus neid hiljem juurde lisada. Näiteks ladudes ja tootmishoonetes, kus on raske määrata täpset soojuskoormust, on aladimensioneerimine isegi mõistlik, sest reeglina paigaldatakse sinna rohkem kui 1 pump ning hiljem pole keeruline neid vajadusel juurde lisada.

NB! Vastavus kliimaoludele

Kuna õhk-õhk soojuspumpade vastu on turul kõige suurem huvi, siis tuuakse Eestisse paljude erinevate tootjate toodangut. Mõned neist müüdavatest mudelitest pole aga sobivad meie kliimaoludele ja ei tööta veatult meie talvetingimustes. Selliste soojuspumpade kasutamine ei taga loodetud säästu ning võib kaasa tuua kulukaid remonttöid. Põhjamaadele sobivatel soojuspumpadel on olemas talvevarustus ehk korralik sulatusprogramm ja välisseadme põhja sulatamiseks termostaadiga soojenduskaabel.

Põhjamaistele kliimaoludele mittesobivate soojuspumpade paigaldamine on ESPL-i seisukohast äärmiselt taunitav, ebakompetentne ning kliendivaenulik. Õhksoojuspumba soetamisel soovitame kindlasti veenduda, et Teile pakutav soojuspump oleks sobiv põhjamaistele kliimaoludele.


Parima õhk-õhk soojuspumbasüsteemi muretsemiseks on soovitav võtta pakkumised erinevatelt firmadelt ja uurida, mida pakutud lahendus täpselt sisaldab. Kindlasti ei taga odavaim hind parimat soovitud lahendust. Odavaim hind saavutatakse reeglina kvaliteedi, mugavuse või säästu arvelt.

Soovitused ja nõuded õhk-õhk-soojuspumba välissedme paigaldamisel

Kõige paremaks lahenduseks on välisseadme paigaldamine spetsiaalse raamiga maapinnale. See lahendus ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid.

Seadet ei ole soovitav paigaldada katusele. Kui klient seda siiski mingil põhjusel soovib, siis jäävad asukohvalikuga seotud riskid kliendi kanda.

Paigaldades välisseadme liiga kõrgele:

• on seadet hiljem raske hooldada
• sulatusvesi hakkab tilkuma seina peale
• tugevad tuuled halvendavad sulatusprotsessi
• seadme üle puudub järelvalve

Paigaldades välisseadme liiga madalale:

• ei ole sulatusvee äravooluks piisavalt ruumi
• talvel tuiskab lund täis

Paigaldades välisseadme katusele (eriti kaldkatusele):

• on seadet hiljem raske hooldada
• seadme üle puudub järelvalve
• suuremad tuuled halvendavad sulatusprotsessi
• sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn)

Tagasi õhksoojuspumpade lehele >>
Tagasi algusesse >>