 Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergia välisõhust ja annab selle maja vesiküttesüsteemile (radiaator- või põrandaküte) ning toodab samas ka sooja tarbevett. Seda tüüpi soojuspumpa on suhteliselt lihtne paigaldada. Eeliseks õhk-õhk soojuspumba ees on, et puudub vajadus kombineerida teiste kütteliikidega. Peamiseks eeliseks maakütte ees on maakollektori puudumine. Õhk-vesi soojuspmp võimaldab kuumal suvepäeval ka jahutada.
Õhk-vesi soojuspumpade tootjad kasutavad soojustegurite määramisel ja testimisel Euroopa standardites kindlaks määratud välisõhutemperatuure +2 ºC või +7 ºC. Meie kliimaoludes on vajalik lisakütteallika (elektriküttekeha) olemasolu.
Õhk-vesi soojuspump võimaldab vähendada küttekulusid kuni 65%, kuigi täpne küttekulu sõltub mitmest faktorist nagu maja asukoht ja suurus ning soovist kasutada või mittekasutada jahutamise funktsiooni. Oluliseks faktoriks on keskkonnasõbralikkus. Võrreldes traditsiooniliste fossiilsel kütusel baseeruvate küttesüsteemidega vähendab õhus oleva soojusenergia kasutamine maja kütmiseks tunduvalt CO2 emiteerimist ümbritsevasse keskkonda.
Õhk-vesi soojuspump sobib suurepäraselt asendamaks traditsioonilisi küttekatlaid. Tavapäraste õli- ja gaasikateldega saab 1 kW sisendenergiast vähem kütteenergiat kui 1kW. Kasutades õhk-vesi soojuspumpa saab 1 kW elektrienergiast keskmiselt 3kW kütteenergiat.
Allpool toodud skeemil on näha erinevate küttesüsteemide jooksvad kulud:
Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa?
Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks uutes majades, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal ja maakütte paigaldamiseks ei ole võimalust. Õhk-vesi soojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib soojustegur kohe kui päike välja tuleb.
Samuti on suvine soe tarbevesi säästlikult soojaks köetud ning dušširuumide ja muude sanitaarruumide põrandad meeldivalt soojad.
Õhk-vesi soojuspump tagab hea säästlikkuse ka vanemates majades, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on abiks õhk - vesi soojuspump siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest “isu täis” saanud. Puukatlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb oluliselt rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes on sääst püsikuludelt kuni 60%.
Inverteriga õhk-vesi soojuspump
Tänu invertertehnoloogiale on soojuspumpa võimalik säästlikult erinevate soojuskoormuste juures tööle rakendada. Näiteks töötab inverteriga seade efektiivselt ka sügisel ja kevadel, kui soojuskoormus on talvel vajaminevast palju väiksem.
NB! Vastavus kliimaoludele
Põhjamaistele kliimaoludele mittesobivate soojuspumpade paigaldamine on ESPEL-i seisukohast äärmiselt taunitav, ebakompetentne ning kliendivaenulik. Õhk-vesi soojuspumba soetamisel soovitame kindlasti veenduda, et Teile pakutav soojuspump oleks sobiv põhjamaistele kliimaoludele.
Parima õhk-vesi soojuspumbasüsteemi muretsemiseks on soovitav võtta pakkumised erinevatelt firmadelt ja uurida, mida pakutud lahendus täpselt sisaldab. Kindlasti ei taga odavaim hind parimat soovitud lahendust. Odavaim hind saavutatakse reeglina kvaliteedi, mugavuse või säästu arvelt.
Soovitused ja nõuded õhk-vesi soojuspumba välissedme paigaldamisel
Kõige paremaks lahenduseks on välisseadme paigaldamine spetsiaalse raamiga maapinnale. See lahendus ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid.
Seadet ei ole soovitav paigaldada katusele. Kui klient seda siiski mingil põhjusel soovib, siis jäävad asukohvalikuga seotud riskid kliendi kanda.
Paigaldades välisseadme liiga kõrgele:
-
on seadet hiljem raske hooldada
-
sulatusvesi hakkab tilkuma seina peale
-
tugevad tuuled halvendavad sulatusprotsessi
-
seadme üle puudub järelvalve
Paigaldades välisseadme liiga madalale:
-
ei ole sulatusvee äravooluks piisavalt ruumi
-
talvel tuiskab lund täis
Paigaldades välisseadme katusele (eriti kaldkatusele):
-
on seadet hiljem raske hooldada
-
seadme üle puudub järelvalve
-
suuremad tuuled halvendavad sulatusprotsessi
-
sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn)
Tagasi õhksoojuspumpade lehele >>
Tagasi algusesse >>
|
